On kolme tyypi rakke mis liigarvuliselt vananemise jooksul kehasse kuhjuvad: rasva rakud, vananenud rakud ja teatud tyypi immuunrakud.

Rasvarakud kasvavad ja või paljunevad et vahetada välja muskli kaalu mille kaotame vananedes. Huvitaval kombel on kõige tähelepanuväärsem - nahaalune rasv - mis paistab ysna ohutu eluohtlike haiguste võimaluse suurenedes, välja arvatud juhul kui on tegemist "matva ylekaalulisusega" mis juhul pelgalt raskus ja koormus mis lasub sydamele on otsustavalt eluohtlikud. On olemas aga kalduvus kuhjata siseämist rasva -- rasva mis on kõhu õõnsuses -- ja see rasv paistab olevat tõsiselt kahjulik meile,sest ta paistab järkjärgult kaob meie võime reageerida toitainete suhtes mida saame kõhust. Täpsemalt põhjustab see insulinile vastupanu - väheneb insuliini võime signaleerida muskleid ja teisi rakke et nad imaksid ja ladustaksid suhkrut mis on ringvel - ja lõpuks viib see Tyyp II diabeesi tekkimiseni. Seega peaks me liigsest siserasvast lahti saama.

Teine tyyp liigarvulisi rakke on vananenud rakud, need lisanduvad suurel hulgal yhes koes - liigesekõhres. Nad kuhjuvad ka mujal aga palju väiksemas arvus; kuid need võivad ikkagi olla tähtsad olles aktiivselt myrgised. Nad ei suuda paljuneda kui seda vaja oleks ja nad eeritavad ebatavaliselt suures hulgas teatud proteiine.

Kolmas tyyp on immuunrakud on palju keerulisemad. Lyhidalt kogu valgete rakkude hulk ei suurene meie kehas märgatavalt võrreldes vanusega aga mõned alljaotused muutuvad arvukamaks ja teised vähemaks. Eriline huviobjekt on "mäluga tsytotoksiline T rakk" sest inimesed kes on nakatunud teatud viirustega eriti tsytomegaloviirus (mis on enamikel meist) kuhjavad seda immuunraku mis on eriti reaktsiooniline proteiinide vastu mis on kodeeritud selle viiruse poolt. Huvitaval moel paistab et enamus neist rakkudest ei toimi eriti hästi -- nad on muutunud ebafunktsionaalseteks, veidi nagu vananenud rakud mida on varem nimetatud (ja on arvata, et samadel põhjustel peatavad nad iseennast juhtimatult ennast paljundamast nagu vähivormid). Seega on tähtis, et peaks neid rakke vähendama et teha ruumi immunoloogilises sfääris teistel kasvada kuidas vajalik; me ei pea ilmselt muretsema, et see annaks viirusel võimaluse meid kahjustada (kuid oleks hea ka sellest viirusest lahti saada kui me seda suudaks, ja töö selle kallal on intensiivne, kuna inimesed kelle immuunsus on kompromiteeritud nagu AIDSI all kannatajad, kogevad tihti nende viiruste symptoome).

Teatud muud immuunrakud paistavad ka funktsionaalsust kaotavat, ja see võib olla, kuna nad on pooldunud piisavalt tihti, et DNA kahjustused hakkavad tööle, et neid hoida edasistest poolestumistest. Võiks arvata, et mõistlik asi mida rakk teeks oleks lihtsalt hävineda, aga see võib tekitada muude rakkude poolestumise kasvu ja teha veel rohkem DNA kahjustust, nii, et võib olla on ka kasu sellest kui rakud alles jäävad ja ruumi võtavad isegi kui and oma tööd korralikult teha ei saa.

Nendest rakkudest lahti saamine on palju lihtsam töö kui enamus muid asju mis on siin SENS projekti osaks saanud, Rasva puhul on lihtne kasutada kirurgiat, kuid see on liigselt läbistav. On kaks peamist viisi: võime systida midagi mis paneks ebasoovitavad rakud enesetapule, et see teisi rakke ei puudutaks, või võime seada immuunsusele need rakud tappa. Mõlemad lähenemisviisid kasutavad erilisi molekule mis astesevad eesmärgiks olevatel rakkudel: õnneks, erinevatel rakutyypidel on erinevaid asju oma pinnal nii ei peaks see olema eriti raske. Aga seda pole varem sooritatud ja pole ka eriti inimesi kes sellega tegeleks -- selleks on vaja palju rohkem tähelepanu. Immuunsuse kasutamist ei peakski ehk otseselt uurima kuna on võimalik, et seda saaks teha automaatselt kuna kerge lisatoode minu lemmik antivähi teraapiale WILT. WILT on seotud muu hulgas vere tyvirakkude manipuleerimisega need on rakud mis tõstavad T rakkude arvu. Seega saaks T rakke juhtida selle abil, et nad on valmis hävima kui selleks nõue tuleb, mida saaks tyvirakkude geneetiliste manipulatsioonide abil.

Talks on this topic at IABG 10:
Barzilai      Campisi